𝐃𝐢𝐫𝐞𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐍𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧á𝐥 𝐀𝐩𝐨𝐢𝐮 𝐃𝐞𝐳𝐞𝐧𝐯𝐨𝐥𝐯𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬𝐢𝐩á𝐥 – 𝐃𝐍𝐀𝐃𝐌 𝐅𝐨 𝐀𝐬𝐢𝐬𝐭é𝐧𝐬𝐢𝐚 𝐓é𝐤𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐁𝐚 𝐃𝐢𝐫𝐢𝐣𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐒𝐢𝐫𝐚 𝐈𝐡𝐚 𝐀𝐢𝐥𝐞𝐮.

24 March 2026

Aileu, 24 Marsu 2026. Reprezentante PAM liu husi Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiál no Organizasaun “𝐒𝐫. 𝐑𝐨𝐠ê𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨”, iha tersa ne’e akompaña husi reprezentante Diretor ba Diresaun Nasionál Apoiu Dezenvolvimentu Munisipál – DNADM liu husi Xefe Departamentu “𝐒𝐫. 𝐄𝐥𝐯𝐢𝐬 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐂𝐚𝐞𝐢𝐫𝐨 𝐋𝐨𝐩𝐞𝐬” hamutuk ho Sekretáriu Munisipál Asuntu Administrasaun no Finansas no Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI, partisipa iha atividade asisténsia téknika ne’ebé hala’o husi DNADM no konjunta ho SEDL ba Diretores Servisus Munisipais, Xefe Departamentus no Administrador Postu 4, durante loron 2 “hahú husi 24-25 Marsu 2026”.

Sasukat husi formasaun ne’e maka oinsá bele mellora diak liu tan Dirijente sira-nia koñesimentu no baze ida preparasaun ba futuru simu desentralizasaun no podér lokál iha Aileu.

Enkuantu iha loron dahuluk ekipa formadores konjunta ne’ebé mai husi DNADM no SEDL lori sesaun aprezentasaun sira liu husi halo pre-test ba Dirijente sira, inklui iha diskusaun grupu no aprezentasaun fali planu no atividade ne’ebé hala’o iha servisu munisipál sira.

Durante formasaun ne’e hala’o, Dirijente sira partisipa ho máximu hodi kontribui ideia konstrutivu no inspirativu sira tuir experénsia servisu nian, tanba formasaun interativu, formadores aprezenta materia 25% no 75% mai husi ideia Dirijente sira nian.

Hafoin loron dahuluk nian termina, iha loron 25 Marsu 2026, ekipa konjunta kontinua hala’o vizita ba Servisu Munisipál sira-nia edifísiu, hanesan SM Finansas, SM Aprovizionamentu, SM Rekursus Humanus no Servisu Ajénsia Planeamentu Munisipál, parte ida ne’e hodi haree direita programa no atividade ne’ebé kada Servisu Munisipál sira hala’o, reflete ba tarefa servisu ne’ebé iha ona.

#remata.

#mediagatpama2026.

Loron Segunda 23 de Marsu de 2026, Serviço Muniçipál de Água, Saneamento e Ambiente (SMASA) Munisipiu Aileu, Fassilita Workshop ne’ebe Realiza husi PARTISIPA iha Salaun Encontru Edifisiu SMASA Aileu durante Loron ida, workshop ida nee Abertura husi Representante Autoridade Munisipio Aileu, Secretariu Munisipal Asuntu Social e Organizasaun. Ho nia Objetivu atu tau prioridade iha setor Bee mos, Fo seguru no sustentabilidade ba abastesimento Bee mos ba konsumu privadu sidadaun hotu iha Munisipiu Aileu.

Sekretariu Munisipal Sr. Rogerio da Conçeição hateten katak Workshop ka Sorumutu ida Nee importante tebes ba Parte Relevante sira iha Setor Bee mos nian atu Bele tau Hanoin Hamutuk No Partilha Informasaun ba Malu kona Ba Sistema Bee mos Sira iha Munisipiu Aileu, atu nu’une parte ida Atu konstrui ka halo Melhoramento ba Sistema Bee Mos Labele Dupla iha suku ida ka Aldeia ida.

Workshop ida nee rasik hetan partisipasaun maximo husi setor relevante sira hanesan SMASA no PARTISIPA rasik, WorldVision, CVTL, PNDS, BTL. EP, SM-GMT, SM-PDDM, Obras Publika, SM-Agricultura.

#aileu
#timorleste
#smasa
#partisipa

Aileu, 23 Marsu 2026. Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, segunda horseik iha salaun II AMA akompaña husi Reprezentante Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Nasionál, I.P –

INETL, I.P “𝐒𝐫. 𝐑𝐢𝐜𝐚𝐫𝐝𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, hodi hala’o abertura ba atividade formasaun ne’ebé fasilita husi INETL kona-bá estabilizasaun no modernizasaun sistema koleksaun dadus ba Rejistu Sivíl no Estatístika Vitál (Civil Registration and Vital Statistics – CRVS) ba Xefe Suku no Ofisiál Apoiu Suku sira husi Suku 35 iha Munisípiu Aileu.

PAM konsiente dadus ne’e importante tebes, tanba bainhira ita atu halo planu orsamentál mós ita kaer ho dadus sira, nune’e líder máximu ne’e husu ba Estatístika Munisípiu no estrutura Suku bainhira fornese dadus hodi publika iha Portál Munisipál tenki kredível, kestaun ema hotu tantu rai-laran no rai-liur sei asesu hotu dadus sira iha Munisípiu nian.

Atu garante servisu ida ho lais no profesionalizmu iha Suku sira maka, PAM rekomenda ba INETL bainhira formasaun durante loron 3 ne’e remata, fasilita mós kada Suku sira ho tableta ida, nune’e sira bele fornese dadus ho kredível tuir situasaun real iha baze. PAM konklui.

Enkuantu formasaun durante loron 3 iha salaun II AMA ne’e parte importánsia ida maka Xefe Suku no Ofisiál Apoiu Administrasaun Suku ba Asuntu Sosiál nian bele intende,

Importánsia Estatístika:

● Desizaun bazeia ba faktu: ajuda governu no organizasaun sira foti desizaun ba faktu no lala’ok (Trend);

● Identifika Padraun: ajuda identifika relasaun entre akontesimentu ida ho nia efeitu sira;

● Jestaun risku: importante tebes atu halo previzaun ba futuru no kalkula risku iha area finansa, sosiál no seluk tan; no

● Ajuda ita oinsá atu uza osan, tempu no rekursu sira atu fo impaktu ne’ebé bo’ot liu tan.

Sorin seluk liga mós ho buat ne’ebé INETL,I.P halo hanesan;

Kolekta Dadus: Hala’o Sensu no Peskiza sira (Decreto Lei Nº 17/2003, Artigu 7.º)

Padroniza: Garantia Konfidensialidade dadus, kualidade dadus no imparsialidade (Decreto Lei Nº 17/2003, Artigu 4.º)

Informa: Fornese baze ba desizaun polítika no dezemvolvimentu nasionál.

=========

Komponenete servisu ba atividade hala’o kompilasaun ba dadus husi rejistrasaun hirak ne’e hodi analiza no publika, hanesan;

Númeru Fertilidade: Ema nain hira mak moris iha tinan ida ne’e;

Fertilidade tuir Munisípiu/Suku: Munisípiu/Suku ida ne’ebé mak labarik moris barak liu;

Númeru Mortalidade: Ema nain hira mak mate iha tinan ida ne’e; no

Prevalensia Moras: Ema nain hira mak mate tanba moras fuan?.

Entertantu liga ba rezolusaun governu iha prosesu aprovasaun nian kada Ministériu relevante “ligasaun servisu” sira fornese dadus tuir,

● Ministériu da Justisa “DGRN”: hala’o rejistu ofisiál ba akontesimentu vitais sira hotu hanesan, moris, mate, kaben no divórsiu;

● Ministériu Saúde: hala’o notifikasaun ba moris no mate. Fornese dadus kona-bá labarik moris no ema ne’ebé mate;

● Ministériu Finansas “INETL, I.P”: kompila dadus hotu kona-bá akontesimentu vitais sira, analiza no produz estatístika ofisiál hodi publika; no

● Ministériu Administrasaun Estatal; fasilita prosesu rejistrasaun ofisiál kona-bá akontesimentu vitais sira no rejistu populasaun.

#remata.

#mediagatpama2026.

Aileu, 19 Marsu 2026. PARTISIPA liu husi Asesora ba Gender Equity, Disability and Social Inclusion – GEDSI “𝐒𝐫𝐚. 𝐔𝐛𝐚𝐥𝐝𝐚 𝐀𝐥𝐯𝐞𝐬” hamutuk ho Koordenadora GEDSI “𝐒𝐫𝐚. 𝐃𝐢𝐫𝐜𝐞 𝐂𝐨𝐫𝐫𝐞𝐢𝐚” no Asesór PARTISIPA Governasaun Lokál “𝐒𝐫. 𝐀𝐟𝐨𝐧𝐬𝐨 𝐒𝐚𝐫𝐦𝐞𝐧𝐭𝐨 𝐌𝐞𝐧𝐝𝐨𝐧ç𝐚”, kinta ohin hala’o audénsia ho PAM.

Iha audénsia ne’e PARTISIPA introduz projetu estabelesimentu Rede Lideransa Feto ne’ebé sei hala’o durante tinan 2 iha Aileu, ho programa ne’e sei mellora di’ak liu tan kapasidade, mentalidade no partisipasaun feto sira iha prosesu dezenvolvimentu Munisípiu nian.

Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” apresia ho projetu ne’ebé hala’o husi PARTISIPA, maibé PAM presiza formasaun, kapasitasaun no hadi’a di’ak liu tan mentalidade Feto sira nian husi nível Aldeia, Suku too Postu sira “Autoridade hakarak ekipa tun ba Postu no Suku sira hodi haree direita situasaun no kondisaun ne’ebé Feto sira enfrenta iha baze, tanba dalaruma sira kompriende no hatene iha prosesu balu, maibé sira-nia mentalidade maka sai hanesan bareira atu bele ultrapasa sira-nia vizaun”. Dehan PAM.

PAM subliña, Autoridade iha hela faze ida preparasaun ba implementasaun desentralizasaun no podér lokál, aproveita ho estabelesimentu Rede Lideransa Feto ida ne’e, espera bele iha mudansa ba maluk feto sira. Bainhira governu sentrál desentraliza ona podér ne’e mai Munisípiu maka ita sei fó prioridade ba feto sira “mais ou menus 30%” hodi prienxe kargu xefia sira iha Servisu Munisipál no Instituisaun sira. Enkuantu agora dadaun Autoridade kontinua promove ona maluk feto sira hodi asume kargu iha Servisu Munisipál, Xefe Departamentu no Xefe Seksaun sira kada Postu Administrativu. PAM konklui.

Ho komprimisu ba desentralizasaun, krusiál tebes hodi fornese apoiu espesífiku ba funsionária feto sira iha kargu xefia no potensial ba lideransa/jestores no Xefe suku feto iha Autoridade Munisipal iha área hotu-hotu hanesan jestaun finansas públika, igualdade jéneru no inkluzaun ema ho defisiénsia, planeamentu no seluk tan. Tanba ne’e hafoin audénsia ekipa imediata hala’o enkontru ho funsionária sira iha salaun I AMA, hodi introduz no diskute ezisténsia Rede Lideransa Feto iha Munisípiu Aileu.

Konsiente katak Rede Lideransa Feto mak rede ida ne’ebé sei halibur funsionáriu públiku sira iha nível oioin ho objetivu hodi haforsa servisu funsionária feto sira nian iha nível munisipiu, hodi hasa’e kapasidade lideransa iha administrasaun no jestaun públika sira, no kria ambiente ida ne’ebé favorável hodi bele promove partisipasaun feto sira nian iha administrasaun públika. Atividade ida ne’e mós suporta kompromisu Timor-Leste nian ba Instrumentu Legál Internasionál “CEDAW”, Deklarasaun Maubisse Faze 3 nian, Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku (PED), no prioridades Governu nian hodi hasa’e feto sira nia partisipasaun no haforsa sira iha pozisaun foti desizaun no fó apoiu hodi hasa’e sira nia kapasidade no promove governasaun sensível ba jéneru no inkluziva iha administrasaun lokál iha prosesu no polítika desentralizasaun no podér lokál.

Entertantu bainhira programa ne’e hala’o ona, expetasaun PARTISIPA nian maka sei fó prioridade ba Rede Lideransa Feto Aileu atu kontinua expanda formasaun sira ba iha nível Postu no Suku sira, hodi bele identifika, suporta no enkoraja Feto rural sira ninia partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu Munisípiu nian.

#remata.

#mediagatpama2026.

Aileu, 18 Marsu 2026. Reprezentante PAM liu husi Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiál no Organizasaun “𝐒𝐫. 𝐑𝐨𝐠ê𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨” hamutuk ho Komandante PNTL Munisípiu Aileu “𝐒𝐮𝐩𝐞𝐫𝐢𝐧𝐭𝐞𝐧𝐝𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐌𝐚𝐫𝐜𝐨𝐬 𝐒𝐞𝐪𝐮𝐞𝐢𝐫𝐚 𝐍𝐮𝐧𝐞𝐬” no Diretór Ezekutivu CNC “𝐒𝐫. 𝐇𝐮𝐠𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐚 𝐅𝐞𝐫𝐧𝐚𝐧𝐝𝐞𝐬”, kuarta ohin akompaña Reprezentante Vise-Ministru Asuntu Parlamentár liu husi Konsellu Administrasaun CNC “𝐑𝐞𝐯. 𝐀𝐫𝐥𝐢𝐧𝐝𝐨 𝐌𝐚𝐫ç𝐚𝐥”, hodi hala’o abertura ba atividade konsulta públiku ba prosesu rekonsiliasaun Timor-oan no polítika reparasaun, neʼebé hala’o iha salaun Timor-klaran Aileu.

Konsulta Públiku ida ne’e rasik realiza ho objetivu atu halibur ideia, pontu de vista no rekomendasaun sira ba mekanizmu ida neʼebé dí’ak liu atu hala’o rekonsiliasaun entre Timor-oan no Polítika Reparasaun nian.

Hafoin abertura, kontinua kedas ho sesaun aprezentasaun sira hanesan:

01. Mekanizmu rekonsiliasaun Timor-oan no polítika reparasaun;

02. Aprezentasaun ezbosu polítika nasionál reparasaun ba vítima konflitu polítika 1974 – 1999; no

03. Diálogu kona-bá rekonsiliasaun Timor-oan no polítika reparasaun.

Iha sesaun sira, partisipante sira hato’o mós preukupasaun no ideia konstrutivu sira hodi reforsa liu tan ezbosu neʼebé CNC elabora ona kona-ba reparasaun ba vítima konflitu polítika 1974 – 1999.

Entertantu Centro Nacional Chega! LP (Centro Chegoll.P) nu’udar Institutu Públiku ida ne’ebé estabelese ho Dekretu Lei nº. 48/2016. Centro Chega! I.P nia vizaun mak: “Sosiedade ida neʼebé inkluzivu, la repete istória pasadu nian hodi promove direitu no valor umanu”. Centro Chega! I.P nia misaun mak “Harii sentru póz-konflitu ne’ebé prezerva memória pasadu nian hodi promove direitu no valor umanu no harii parseria nasionál no internasionál hodi reforsa rede servisu sira atu implementa rekomendasaun sira husi Relatóriu Finál Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR)- Chega! no Comissão do Verdade e Amizade (CVA) – Per Memoriam Ad Spem, sira ne’ebé relevante.

Atividade kompletu bele akompaña iha pájina facebook Lafaek News-OFISIAL “https://www.facebook.com/share/1CbnpDJqqb/

Segimentu dahuluk: https://www.facebook.com/share/v/1BHsa3XPPm/

Segimentu daruak: https://www.facebook.com/share/v/17NDBvUzi6/

Segimentu datoluk: https://www.facebook.com/share/v/1FnBF6eG5Q/

Prejenza iha atividade ne’e husi Sekretárius Munisipais, Diretores Servisus Munisipais, Delegasaun Territoriais, Administradores Postus Administrativus, Autoridade Komunitárias, Padre Paróco Paróquia São Pedro e São Paulo Aileu, Veteranus, Sosiedade Sivíl, Rep. Partidu Polítiku, Maluk reparasaun vítima konflitu polítika no partisipante en-jerál.

#mediagatpama2026.

Aileu, 13 Marsu 2026. Prezidente Konsellu Kordenasaun Munisipál atuál Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” akompaña mós ho Vise nain-3, sexta ohin realiza enkontru KKM ba faze datoluk hamutuk ho Diretores Servisus Munisipais, Delegasaun Territoriais, Administrador Postu ho reprezentante Lideransa Komunitária sira kada Postu.

Iha sesaun abertura Exelénsia 𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 hateten, enkontru loron ohin nian ita sei haree hikas vizita ofisiál Primeiru Ministru RDTL nian ba preparasaun sira relasiona ho rezultadu avaliasaun dezempeñu ne’ebé hala’o ona. PM hato’o rekomendasaun sira mai ita maka, presija ita-nia koordenasaun, komunikasaun no kooperasaun sira. No ohin liu husi enkontru KKM ita sei diskute no tetu hamutuk planu sira, buat ne’ebé loos ita mantein no ida ne’ebé la loos ita sei deskute hamutuk. Dehan Prezidente KKM.

Enkuantu enkontru ne’ebé hala’o iha salaun I Autoridade Munisipál Aileu ne’e, foká ba aprezentasaun sira hanesan;

01. Indikadór Dezempeñu 2026 iha Sistema DBFTL, aprezenta husi Servisu Ajénsia Planeamentu;

02. Prosesu Atendimentu BI no Passaporte iha Notariadu Aileu, aprezenta husi Diretór Notariadu;

03. Apresiasaun no Aprovasaun Relatóriu Anuál 2025, aprezenta husi Asesór PARTISIPA;

04. Aprezentasaun Metas Estratéjiku ba PAA 2027 Aliña Planu Dezenvolvimentu Munisipál-PDM, aprezenta husi Asesór PARTISIPA;

05. Promove Reuniaun Alargada ho Aileu-Oan Sira Hotu Relasiona Ho Prosesu Simu Podér Lokál Husi Governu Sentrál, aprezenta husi Asesór PARTISIPA.

Iha prosesu aprezentasaun sira hetan ideia konstrutivu husi membru KKM sira, reflete ba situasaun no kondisaun ne’ebé mai kedas husi nível komunidade “Suku no Aldeia sira”, inklui dezafiu ne’ebé Servisu Munisipál no Servisu Delegasaun Territoriál sira enfrenta hela.

Molok ensera, Prezidente KKM hato’o agradesimentu ba membru hotu nia partisipasaun, maibé presija hamutuk, katak buat ne’ebé la diak ita tenta atu hadia, lori mai meza ita kritika malu, maibé presija fo solusaun ba malu.

Relasiona ho reuniaun alargada “forum Dalan ba Podér Lokál” ho Aileu-oan sira hotu ne’ebé tuir planu sei hala’o iha loron 10 fulan Abril tinan ne’e iha Salaun Timor-klaran Aileu, Lider Máximu ne’e apresia ho ekipa konjunta ne’ebé prepara ona nota konseitu sira, “bainhira ita konsentra intelektual Aileu-Anan no entidade hotu nia partisipasaun mak ita sei hametin liu tan signifikadu Aileu nian, Amigavel, Inkluzividade, Lealdade, Edukadu no Unidade”.

#remata.

Enkontru ne’e partisipa mós husi Xefe Departamentu sira, Pontu Fokál ou Koordenadór Ministériu nian iha Aileu, Asesór PARTISIPA no Funsionáriu Apoiu Tékniku sira.

#mediagatpama2026.

Aileu, 12 Marsu 2026. Reprezentante MAE/DG-DGL liu husi Diretór Nasionál Apoiu Instalasaun Munisípiu – DNAIM “𝐒𝐫. 𝐆𝐚𝐬𝐩𝐚𝐫 𝐇𝐮𝐧𝐨 𝐆𝐮𝐬𝐦ã𝐨” hamutuk ho Reprezentante Prezidente Komisaun Funsaun Públika – KFP liu husi Komisáriu Asuntu Pensaun no Reforma “𝐒𝐫. 𝐉𝐨𝐫𝐠𝐞 𝐏𝐚𝐢𝐯𝐚 𝐀𝐫𝐚ú𝐣𝐨”, kinta ohin iha salaun II AMA, akompaña Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” hodi fó posse ba estrutura empossadu ne’ebé kompostu husi Sekretáriu Munisipál nain-1, Diretór/a Servisu Munisipál nain-2, Administrador Postu nain-2, Xefe Departamentu nain-17 no Xefe Seksaun nain-12. Momentu importante ne’e hetan mós bensaun husi Padre Vigário Paróquia São Pedro no São Paulo Aileu “𝐑𝐞𝐯. 𝐏𝐞. 𝐂𝐚𝐫𝐥𝐢𝐭𝐨 𝐓𝐞𝐭𝐢-𝐋𝐚𝐜𝐚”.

Ohin iha Munisípiu Aileu ita halo mudansa boot ida bajeia ba rekomendasaun sira husi Ekipa avaliasaun dezempeñu “avaliasaun kondisaun mínima”, ne’ebé rekomenda hela buat ruma mai ita iha parte frakeza balu ne’ebé presija ita mellora hodi bele hakat ba podér lokál. Hateten PAM.

“Prosesu sira bajeia ba Estatuto das Autoridades Municipais e do Grupo Técnico Interministerial para a Descentralização Administrativa. Decreto-Lei N.º 34/2025 de 15 de Outubro Alteração ao Decreto-Lei n.º 84/2023, de 23 de novembro, e sexta alteração ao Decreto-Lei n.º 3/2016, de 16 de março, Artigo 25.º número 7, Compete ao Presidente da Autoridade Municipal, em matéria de gestão de recursos humanos, ne’ebé propoin ba Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatal nia aprovasaun no enkamiña ba Komisaun Funsaun Públika hodi hasai desizaun no despaxu tuir KFP.

Ho nune’e ohin ita bele realiza posse ba Sekretáriu Munisipál nain-1, Diretór/a Servisu Munisipál nain-2, Administrador Postu nain-2, Xefe Departamentu nain-17 no Xefe Seksaun nain-12.

“Autoridade Munisípiu Aileu kompleta ona estrutura hahú husi Munisípiu to’o Postu Administrativu, no ida ne’e bele koresponde ona rekomendasoens husi Ekipa Avaliasaun Kondisoens Mínima -AKM iha parte rekursus umanus nian. PAM hatutan.

Líder Máximu ne’e husu mós ba Dirijente ne’ebé simu ona pose atu hala’o kna’ar no responsabilidade tuir misaun no tarefas serbisu ne’ebé hatur ona iha:

1. Decreto-Lei N.º 34/2025 de 15 de Outubro Alteração ao Decreto-Lei n.º 84/2023, de 23 de novembro, e sexta alteração ao Decreto-Lei n.º 3/2016, de 16 de março;

2. Diploma Ministerial N.º 85/2023 de 29 de Dezembro Estabelecimento dos Serviços Municipais das Autoridades Municipais e definição da respetiva organização e funcionamento;

3. Diploma Ministerial N.º 86/2023 de 29 de Dezembro Institui em concreto as Administrações dos Postos Administrativos e aprova a denominação e as tarefas dos Serviços Locais.

Exelénsia PAM “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” mós hato’o profundu agradesimentu ba Jestores sesante sira ne’ebé hala’o ona kna’ar sira iha anterior, no parabeniza ba empossadu sira hotu, maibé reprezentante Governu sentrál ne’e husu ba estrutura foun atu hala’o kna’ar tuir lei funsaun públika nian, “imi kopera malu nafatin nuudar Ajente Administrasaun Públika -AAP no Funsionáriu Públiku – FP tuir kna’ar no responsabilidade sira hatur iha ESTATUTU FUNSAUN PÚBLIKA iha lei nú. 8/2004 loron 5 fulan Maiu. No pose ida ohin ita realiza la’ós tamba rezultadu teste ou selesaun por mérito, maibe tamba konfiansa nune’e bele hametin polítika IX Governu ba reforsa Autoridade sai hanesan ekipa úniku, sólidu hodi bele hadia no mellora diak liu ita-nia pontus frakus sira ne’ebé detekta husi Ekipa Avaliasaun kondisaun Mínima – AKM, nune’e bele hakat ba desentralizasaun podér lokál iha primeira faze”.

Iha moto ida ne’ebé hau hakarak soe hela ba ita-boot sira hotu:

“Wahinira o lakon kolega ida bele buka kolega seluk, Wainhira o lakon osan bele buka ou empresta fali, Maibé wainhira o lakon o nia fiar husi ema seluk maka sei difikulta o-nia an rasik”.

Ezemplu hanesan lalenok ‘espellu’, wainhira monu no nakfera, o bele buka maneira oin-oin hodi hatutan, maibé lahanesan ona nia orijinal.

PAM konklui.

Serimónia ne’e partisipa mós husi Xefe Departamentu Rekursus Umanus Nasionál, Sekretáriu Munisipál Asuntu A. Finansas no Asuntu Sosiál, II Komandante PNTL Munisípiu Aileu ho Komandante Eskuadra sira, Diretores Servisus Munisipais no Delegasaun Territoriais, Administradores Postus, Autoridades Komunitárias, Xefe Departamentu, Funsionárius no Família husi Dirijentes Emposadu sira.

#mediagatpama2026.

Aileu, 11 Marsu 2026. Team Leader Parseria Hametin Dezenvolvimentu Suku no Administrasaun – PARTISIPA “𝐒𝐫𝐚. 𝐄𝐦𝐞𝐫 𝐏𝐮𝐫𝐝𝐨𝐧” hamutuk ho Adjunto Team Leader-PARTISIPA “𝐒𝐫. 𝐀𝐛𝐢𝐥𝐢𝐨 𝐝𝐞 𝐀𝐫𝐚ú𝐣𝐨”, kuarta horseik hala’o enkontru kortezeia ho Exelénsía PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” ne’ebé akompaña direita mós husi Sekretáriu Munisipál nain-3 ho Diretór Servisu Munisipál hanesan PNDS, SMASA no SMOP.

Objetivu husi enkontru ne’e mak atu atualiza PARTISIPA nia apoiu iha faze 2 ne’ebé hahú iha fulan Jullu tinan ne’e, no mós atu rona Autoridade Aileu nia prioridade sira kona-ba oinsá programa PARTISIPA bele apoia di’ak liután hodi aliña ho polítika governu nian relasiona ho prestasaun servisu públiku ba populasaun sira.

Iha programa PARTISIPA ba faze segundu nian sei foká ba pilár 3, hanesan Polítika Nível Nasionál, Nível Reforsa Munisípiu no Nível Infraestrutura Sub-Nasionál liu husi rekursus ne’ebé PARTISIPA destaka kompostu husi Asesór Governasaun Lokál, Koordenadór Planeamentu no Orsamentu ho Koordenadór ba Infraestrutura nian.

PAM agradese ba Governu Australia liu husi PARTISIPA nia programa ne’ebé kontinua fó apoiu ba Autoridade Aileu, no PAM espera ho rekursus ne’ebé destaka bele fó asisténsia téknika sira liu husi elabora hamutuk Planu Asaun Anuál-PAA ne’ebé reflete ba situasaun real povu Aileu nian ba infraestrutura bázika sira hanesan Estrada no Bee-moos.

Entertantu PARTISIPA nu’udar programa Governu Austrália nian ne’ebé apoia Governu Timor-Leste nia planu no polítika sira relasiona ho hadiak prestasaun servisu báziku no infraestrutura sira iha nivel munisipál. Programa nia objetivu mak atu hametin instituisaun governu nian atravez reziliénsia infraestrutura komunidade nian no habelar oportunidade sira. Programa ne’e foka liu ba apoiu parseiru governu munisipál hodi reforsa dezenvolvimentu lokál mak inklusivu no sustentável.

#remata

Enkontru ne’e partisipa mós husi Xefe Departamentu, Asesóres PARTISIPA Apoiu iha Servisu Munisipál sira no Xefe Gabinete PAM.

#mediagatpama2026.

𝐀𝐢𝐥𝐞𝐮 𝐏𝐫𝐨𝐧𝐭𝐮 𝐎𝐧𝐚 𝐇𝐨𝐝𝐢 𝐇𝐚𝐤𝐚𝐭 𝐁𝐚 𝐏𝐨𝐝é𝐫 𝐋𝐨𝐤á𝐥 𝐈𝐡𝐚 𝐓𝐢𝐧𝐚𝐧 𝟐𝟎𝟐𝟕.

Aileu, 26 Fevereiru 2026. Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatál, 𝐓𝐨𝐦𝐚́𝐬 𝐝𝐨 𝐑𝐨𝐬𝐚́𝐫𝐢𝐨 𝐂𝐚𝐛𝐫𝐚𝐥, hamutuk ho Sua Exelénsia Ministériu Planeamentu Investimentu Estratéjiku, 𝐆𝐚𝐬𝐭𝐚̃𝐨 𝐒𝐨𝐮𝐬𝐚 ho Sua Exelénsia Ministru Obras Públikas, 𝐒𝐚𝐦𝐮𝐞𝐥 𝐌𝐚𝐫𝐜̧𝐚𝐥, akompaña Sua Exelénsia Primeiru-Ministru (PM), 𝐊𝐚𝐲 𝐑𝐚𝐥𝐚 𝐗𝐚𝐧𝐚𝐧𝐚 𝐆𝐮𝐬𝐦𝐚̃𝐨, kinta ohin hala’o vizita ofisiál mai iha Munisípiu Aileu hodi haree besik servisu munisipál husi rezultadu “Avaliasaun Kondisaun Mínima” ne’ebé hala’o husi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE).

Programa ida-ne’e hanesan parte ida husi preparasaun IX Governu Konstitusionál nian molok implementa Polítika Desentralizasaun Podér Lokál iha tinan 2027, hodi transfere podér no responsabilidade husi Governu sentrál bá nível lokál hanesan munisípiu nune’e povu bele partisipa diretamente iha governasaun no dezenvolvimentu.

Ministru Administrasaun Estatál maka responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun ba polítika ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área podér lokál, desentralizasaun administrativa, apoia ba organizasaun komunitária sira, promove dezenvolvimentu lokál, organizasaun no ezekusaun ba prosesu eleitorál no referendáriu nian, promosaun ijiene no organizasaun urbana no klasifikasaun no konservasaun ba dokumentu ofisiál sira ne’ebé ho valór istóriku.

Ministru Administrasaun Estatál mak iha kompeténsia atu promove no realiza prosesu desentralizasaun administrativa no instalasaun órgaun no servisu sira Podér Lokál nian; propoin no implementa lei podér lokál, lei eleitorál munisipál no lei finansas, patrimóniu no aprovizionamentu munisipál, no normativu legál no regulmentár sira seluk ne’ebé nesesáriu ba desentralizasaun administrativa no instalasaun ba órgaun reprezentativu sira podér lokál nian; apoia formasaun no asisténsia permanente ne’ebé dirije ba prosesu deskonsentrasaun no desentralizasaun administrativa, iha koordenasaun ho Ministériu no entidade relevante sira seluk.

Atividade diálogu ne’ebé hala’o Salaun Timor-Klaran Aileu, perante Primeiru-Ministru ho Ministru sira ne’ebé prezente, Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Aileu , 𝐉𝐨𝐚̃𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬, halo aprezentasaun kona-bá perfil no ponténsia tomak husi munisípiu, inklui progresu servisu, programa sira ne’ebé la’o daudaun no prioridade dezenvolvimentu sira ne’ebé antinje ona nu’udár baze hodi responde bá kritériu sira mak hatuur iha polítika desentralizasaun podér lokál nian.

Iha sesaun husu no hatan, autoridade lokál sira no povu Aileu antuziazmu makaas hodi espresa sentimentu kontente bá politika IX Governu Konstitusionál kona-bá polítika desentralizasaun podér lokál ne’ebé sei implementa iha tinan tuir mai. Iha kritika balun liga ho mekanizmu servisu munisipál nian ne’ebé sei mosu fallansu maibé maioria deklara katak, munisípiu ne’e prontu ona atu simu desentralizasaun no podér lokál.

Iha vizita ne’e Primeiru-Ministru akompaña husi membru Governu balun, ne’ebé partisipa husi autoridade munisipál, setór privadu, autoridade postu, autoridade lokál, veteranus, diretór servisu munisipál sira, xefe departementu sira, intelektuál sira inklui autoridade sivíl ho militár.

Munisípiu Aileu kuiñesidu ho naran rai-husar katak situa iha sentru Timor-Leste nia kapital mak Aileu, Área 809.9 Km2 ho populasaun liu-61.611 ne’ebé mak ko’alia lian Tetun no Mambae.

Munisípiu Aileu kompostu husi Postu Administrativu 4 hanesan Postu Administrativu Aileu-Villa ne’ebé konstitui husi suku 13: Aissirimou, Bandudato, Fahiria, Fatubossa, Hoholau, Lahae, Lausi, Lequitura, Saboria, Seloi Craic, Seloi Malere, Liurai no Hurai Raco;

Postu Administrativu Laulara kompostu husi suku 6: Bocolelo, Cotolau, Fatisi, Madabeno, Talitu, no Tohumeta;

Postu Administrativu Lequidoe fahe ba suku 7: Acubilitoho, Bereleu, Betulau, Fahisoi, Faturilau, Manucassa, no Namolesso; no

Postu Administrativu Remexio inklui suku 9: Açumau, Fadabloco, Fahisoi, Faturasa, Hautoho, Maumeta, Liurai, Tulataqueo no Karhili.

#remata.

#mediagatpama2026.

𝐌𝐞𝐝𝐢@𝐌𝐚𝐞_𝟐𝟎𝟐𝟔

Aileu, 02 Fevereiru 2026. Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” hamutuk ho estrutura, segunda ohin partisipa iha serimónia komemorasaun aniversáriu transformasaun FALINTIL ba FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) ba dala-XXV, ne’ebé hala’o husi Ministériu Defeza no FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), iha kampo futeból, sabraka-laran Aileu.

Nb: seremónia kompletu bele asesu iha link ne’e: https://www.facebook.com/TATOLI.IP/videos/1228093018671305/?mibextid=rS40aB7S9Ucbxw6v

Iha komemorasaun ne’e partisipa mós husi eis Titular Estadu Taur Matan Ruak, Eis Jeneral Reformadu Lere Anan Timor, Membrus Parlamentu Nasionál, Prezidente Tribunal Rekursu, Membrus Korpu Diplomátiku, Membru Governu sira, Prezidente Autoridades Munisipais no PAAA, Administradores Postus, Autoridades Komunitárias, Estudantes no Konvidadu de Ondra sira.

#mediagatpama2026.

© 2026 Autoridade Munisipal Aileu