Iha loron Kinta, 09 Abril 2026, ekipa SMASA halo atividade Melhoramento sistema bee-mos iha Suku Fahiria, Aldeia Elcolbere, Postu Administrativu Aileu-Vila, hodi asegura komunidade bele hetan asesu ba bee-mos ne’ebé mos no seguru ba nesesidade loroloron.
Melhoramento Sistema Bee mos, hanesan parte ida husi aktividade ne’ebe SMASA liu Husi Departamento Água Hala’o kada Q/trismestral hodi Melhora ka Hadia Fila Fali Sistema Bee mos Sira neebe mak funsiona Sorin balu no La Funsiona ona iha Aldeia sira.
Melhoramento sistema bee-mos importante atu garante komunidade asesu bee-mos ne’ebé mos Besik no Lais. Ho sistema ne’ebé diak, komunidade bele uza bee ba Nesesidade loroloron.
Iha Melhoramento sistema bee-mos ne’e, Hetan Partisipasaun Maximu husi Komunidade sira iha Suku Fahiria, Aldeia Elkolbere.









Aileu, 09 Abril 2026. Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” hamutuk ho Exelénsia PAM Ermera “𝐉𝐨𝐬𝐞 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐡𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐒𝐨𝐚𝐫𝐞𝐬” kinta horseik akompaña S. E. Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta, 𝐌𝐚𝐫𝐜𝐨𝐬 “𝐌𝐀𝐌𝐄𝐓𝐀” 𝐝𝐚 𝐂𝐫𝐮𝐳, hodi hala’o lansamentu ba mákina kuda hare no utilizasaun mákina kuda hare ho modernu ba natar komunidade sira nian hamutuk ektare 17 iha área Aslimhati ne’ebé pertense ba Suku Hoholau ho Aldeia Tabulasi no Hlalmeta ne’ebé pertense ba Suku Seloi-kraik, Postu Administrativu Aileu-Villa.
Relembra fali, iha loron 22 fulan Janeiru tinan 2026 ne’e Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas- MAPPF, destribui ona ekipamentu mecanizasaun sira ba Autoridade Aileu, hanesan:
01. Traktor Kubota Mediu L 5018 unidade 1 ho nia implement hanesan:
-Rotary unidade 1
-Carua unidade 1;
02. Makina Kuda Hare unidade 6;
03. Rak/ Bandeja ba viverus fatin 1.800 pcs ((kada unit 1.300 pcs);
04. Makina Ko’a Hare iha unidade 4 (maibé unidade 2 mak momentu ne’ebá lansamentu hamutuk ho atividade Ekonómia Azúl iha Suku Seloi-kraik, Postu Aileu-Villa); no
05. Atralado unidade 1.
Ho ekipamentu hirak ne’e, Autoridade Munisípiu Aileu liu husi Servisu Munisipál Agrikultura ne’ebé lidera husi “𝐒𝐫. 𝐏𝐞𝐝𝐫𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐝𝐚 𝐒𝐢𝐥𝐯𝐚”, kontinua koloka ekipamentu sira besik liu ba komunidade hodi hasa’e produsaun kada tinan bele halo natar dala 2 ou bele dala 3 iha Suku Hoholau “Aslimhati” no Suku Seloi-kraik “Tabulasi no Hlalmeta”, aproveita ho irigasaun no barajen 700 metru husi projetu PDIM tinan 2025 ne’ebé Autoridade hala’o investimentu ona.
Iha intervensaun PAM-Aileu nian hateten, tinan kotuk Autoridade mai promete hela mákina 2 ba komunidade ida-ne’e, no agradese ba Ministériu Agrikultura bele apoiu dunik mákina modernu no ohin ita bele halo lansamentu no utiliza dunik mákina modernu sira.
“Ekipamentu iha ona, importante maka extensionista no komunidade husi parte Ermera no Aileu halo koperasaun diak ba malu hodi utiliza mákina sira ho kuidadu no responsabilidade, tanba governu kria ona kondisaun”. Dehan PAM-Aileu.
Iha tinan 2025, Autoridade nia orsamentu aprova ona iha Komité Revizaun Orsamentál- KRO, orsamentu ne’ebé aprovadu ita tau prioridade mós ba setór agrikultura liu husi kompra tan mákina 10 iha tinan ida-ne’e, hodi koloka ba iha Postu sira hodi atende ba pedidu ne’ebé direita husi komunidade tuir kondisaun ne’ebé presiza. PAM konklui.
Sorin seluk PAM Ermera mós husu ba komunidade no joven sira atu fila ba vida agrikultura, tanba buat barak maka agora dadaun sei importa hela husi rai-liur. Parte seluk ita atu tama ba desentralizasaun no poder lokal nia baze maka setor agrikultura ne’e.
Líder máximu husi Ermera ne’e mós hatutan, ita fasilita malu hodi hasa’e produsaun agrikultura, importante komunidade husi Aileu no Ermera maka tenki hametin unidade, tanba Munisípiu rua ne’e kulturalmente mesak umane no mane foun deit.
Hafoin lansamentu mákina modernu no utilizasaun mákina kuda hare ho modernu ba natar ektare 17 no destribuisaun ekipamentu ba grupu agrikultór sira, Ministru MAPPF apresia ba servisu ne’ebé komunidade sira hala’o ona, importante maka hametin koperasaun diak hodi utiliza mákina modernu sira ho responsabilide.
Parte importante seluk maka Ministru ezije extensionista suku sira atu halo kontrolu ba produtu sira nia kualidade no rekolla dadus sira ho kredível, bainhira submete ba Munisípiu no Ministériu.
Bainhira iha sesaun pergunta, komunidade sira kontinua aprezenta sira-nia preukupasaun liga ho mákina modernu ou mákina fila rai, Ministru anota sira-nia preukupasaun no tempu badak sei apoiu nafatin ekipamentu sira mai Autoridade Aileu, hodi atende preukupasaun komunidade sira nian, governu kria ona kondisaun maibé importante maka komunidade tenki iha espíritu ba hasa’e produsaun kada tinan.
Atividade ne’e partisipa mós husi rep. DGDGL- MAE, Diretores Nasionais, Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiál no Organizasaun, Prezidente ANAPROFIKU Timor-Leste, Diretores Servisus Munisipais “Saúde no Agrikultura”, Administrador Postu Administrativu Aileu-Villa, rep. Komandante PNTL Munisípiu Aileu ho Komandante Eskuadra Aileu-Villa, Autoridade Komunitária husi Ermera no Aileu “Hoholau no Seloi-kraik” hamutuk ho Funsionáriu no komunidade en jerál.












Aileu, 09 Abril 2026. Ho anúnsiu ida ne’e Autoridade Munisipál Aileu haktuir ba Artigo 28 husi Diploma Ministerial No.19/2013,16 de Outubro, hakarak konvida Empreza ne’ebé kualifikadu iha Pre-kualifikasaun Munisipál tinan 2025-2026 nian ne’ebé sede Empreza iha Munisípiu Aileu bele mai konkore ba Projetu Obras Públikas PDIM maka hanesan haktuir iha dokumentu aneksu, Obrigadu.



Asesu emprezas ne’ebe kualifikadu iha Pre-kualifikasaun Munisipál tinan 2025-2026
iha nee: Sumáriu Kompanhia pre-kualifikasaun 2026 | Autoridade Munisipal Aileu
Asesu Planu Aprovizionamentu Munisipál Município Aileu ba Tinan 2026
iha nee: PLANU APROVIZIONAMENTU MUNISIPÁL MUNICÍPIO AILEU BA TINAN 2026 | Autoridade Munisipal Aileu
Aileu, 31 Marsu 2026. Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, tersa horseik akompaña husi Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI “𝐒𝐫. 𝐅𝐫𝐚𝐧𝐜𝐢𝐬𝐜𝐨 𝐀𝐮𝐫é𝐥𝐢𝐨 𝐀𝐥𝐞𝐢𝐱𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬” hodi partisipa hamutuk iha sorumutu koordenasaun setoriál Servisu Munisipál Obras Públikas Aileu nian iha salaun I AMA.
Hafoin abertura sorumutu husi PAM-Aileu, kontinua kedas ho aprezentasaun sira hanesan:
01. Aprezentasaun matéria kona-bá lalaok ka prosedimentu implementasaun projetu téknika utilizasaun konkretu sira ne’ebé reforsa ho fibra sira (FRC – Fiber Reinforced Concrete): estrada nian utiliza téknika Fiber Reinforced Concrete, Roads Access Index (RAI) no Sistema Informasaun Projetu nian; aprezenta husi PARTISIPA ECR;
02. Aprezentasaun matéria liu husi projesaun ho aparellu no diskusaun matéria kona-bá dadus estrada rurál nian: aprezenta husi Koordenadór Infraestrutura MOP; no
03. Aprezentasaun kona-bá dadus estrada rurál nian; aprezenta husi Tékniku Servisu Munisipál PNDS no PDIM.
Iha aprezentasaun sira PAM husu ba Servisu Munisipál tékniku sira hanesan PNDS, PDIM, SMASA no SMOP, bainhira halo planu investimentu ba projetu sira tenki konfirma ba malu, nune’e labele mosu duplikasaun ba projetu sira iha terenu.
Sorin seluk relasiona ho implementasaun projetu téknika utilizasaun konkretu sira ne’ebé reforsa ho fibra sira (FRC – Fiber Reinforced Concrete) ho pilotu iha Aileu ne’ebé sei implementa uluk iha projetu FRC Scale-up Rural Road Rehabilitation: MDG Malere – Lagoa Seloi, Sta. 0+000 – 3+710, Suku Seloi-Malere, Postu Administrativu Aileu-Villa, Munisípiu Aileu, ne’ebé responsável husi kompañia Aisel Girassol Unip. Lda ho montante orsamentu $761, 833. 78 ne’e, Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” konsiente projetu téknika utilizasaun konkretu sira ne’ebé reforsa ho fibra sira (FRC – Fiber Reinforced Concrete) ne’e importante tebes, maibé baze fundamental maka tékniku sira tenki halo kontrolu máximu iha terenu, nune’e kompañia sira bele ezekuta projetu ne’e lao tuir dezeñu no BoQ ne’ebé prepara ona.
Sorumutu ne’e partisipa mós husi Diretór SMOP Aileu, Funsionáriu Tékniku sira, Asesór governasaun lokál no Maluk Defisiénsia Aileu.









Autoridade Munisípiu Aileu hakarak konvida entidade Aileu-anan hotu “veteranu sira, igreja, grupu intelektual Aileu-anan iha nasionál no munisipiu, kámara komérsiu no industria (setor privadu munisipal), partidu politiku, juventude, organizasaun sosiedade sivil, organizasaun feto, ema ho defisiénsia, líder komunitáriu no reprezentante autoridade munisipal no membru-governu Aileu-oan tomak” atu partisipa iha Forum: “Dalan ba Poder Lokal” ne’ebé sei hala’o iha;
Loron : 10 fulan Abril tinan 2026
Fatin : Salaun Timor-Klaran (Aileu)
Oras : 8h30 – 17h00
Objetivu mak atu hamutuk prepara komunidade Aileu ba dezenvolvimentu poder lokal ne’ebé transparente, inkluzivu, responsável no sustentável.
Nb: Informasaun kompletu bele asesu iha dokumentu aneksu, agradese ba kolaborasaun no partisipasaun hamutuk hodi hadia ita rain Aileu.
Aileu, 30 Marsu 2026. Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, segunda ohin akompaña husi Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI “𝐒𝐫. 𝐅𝐫𝐚𝐧𝐜𝐢𝐬𝐜𝐨 𝐀𝐮𝐫é𝐥𝐢𝐨 𝐀𝐥𝐞𝐢𝐱𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬” no Diretór Servisu Munisipál PNDS “𝐒𝐫. 𝐙𝐚𝐢𝐝𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐏𝐞𝐫𝐞𝐢𝐫𝐚”, hodi hala’o abertura ba enkontru prosesu aprovizionamentu komunidade ne’ebé partisipa direta husi Administrador husi Postu Administrativu sira, Autoridade Komunitária, Dirijente Kompañia ho KPR sira.
Objetivu husi enkontru ne’e maka atu:
》GARANTE: Fornesimentu ne’ebé seguru ba materiais, ekipamentu, servisu espesífiku no transportasun ho kualidade no folin diak;
》HAFORSA: Haforsa ekonómia komunidade;
》HARI’I: Kapasidade no abilidade membru Konsellu Suku, EJS no Komunidade sira ba halo prosesu aprovizionamentu bazeia ba matadalan; no
》PREVENE: Prevene korupsaun, koluzaun, nepotizmu liu hosi implementasaun ne’ebé transparente no responsável.
Haktuir ba prosesu aprovizionamentu komunidade PNDS nian regula liu husi Dekretu-Lei nú. 8/2013, 26 de Junho ho nia alterasaun daneen Dekretu-Lei nú. 4/2025, 22 Janeiro. Nomós Rejime Jurídiku Aprovizionamentu Dekretu Lei 22/2022,11 de Maio, iha artigu 42 no 1 alinea E.
PAM konsidera prosesu aprovizionamentu ba projetu PNDS tinan 2026 ne’e diak tebes ba parte hotu atu intende didiak nia prosesu sira, no importante tebes mak iha tinan ne’e ezekusaun sira tenki halo diferensa ho tinan kotuk “tinan kotuk ezekusaun orsamentu sira atinje 100%, maibé karik ezekusaun orsamentu ne’ebé diak, mínimu progresu fíziku tenki kualidade mós”.
Projetu ne’ebé sei implementa iha tinan 2026 nian totál 56 ho Orsamentu hamutuk: $811,739.01., husi projetu no orsamentu tuir:
● Postu Administrativu Aileu-Villa: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 20 no orsamentu $301,824.96;
● Postu Administrativu Laulara: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 10 no orsamentu $143,250.15;
● Postu Administrativu Remexio: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 14 no orsamentu $218,192.90;
no
● Postu Administrativu Lequidoe: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 12 no orsamentu $148,471.00;
Haree ba orsamentu ne’ebé iha, PAM husu ba entidade hotu atu mellora diak liu tan servisu sira “ba Administrador Postu, Xefe Suku no Tékniku sira, presija imi-nia kontrolu no tau matan ba projetu sira, tanba projetu ne’ebé implementa ho kualidade nia benefísiu ne’e direita ba komunidade sira, agora ita iha hela prosesu ida hodi hakat ba podér lokál, nune’e ita presija kualidade. PAM konklui.
Entertantu Prosesu Aprovizionamentu ne’e hanesan:
01. Prosesu atu hetan konkordansia kona-bá fomese sasan ka servisu;
02. Husi parte eksternal liu husi sistema kompetisaun; no
03. Bazeia ba kualidade materiais, presu baratu (Labele tun liu husi 70%), tempu entrega sasan, kapasidade finanseiru no periodu validade ba presu (minimu loron 120). Etapa importante ida iha siklu implementasaun PNDS.
Pakote Aprovizionamentu komunidade ne’e rasik mós fahe ba pakote tolu:
Pakote 1: Materiais fabrikadu, ekipamentus inklui transportasaun;
Pakote 2: Materiais non fabrikadu inklui transportasaun; no
Pakote 3: Servisu espesífiku no karpintaria inklui transportasaun.
Pakote hirak ne’e ho objetivu maka:
01. Fasil ba ES-PNDS no ekipa PNDS atu kontrola no organiza prosesu aprovizionamentu;
02. Fasil atu hetan fornesedor ba materiál fabrikadu material non fabrikadu no servisu espesifiku;
3. Fo oportunidade ba Fornesedor sira atu kompete tuir lisensa negósiu ne’ebé iha (pakote 1 & 3); no
4. Fo oportunidade ba komunidade sira atu kompete iha fomesimentu material non fabrikadu (pakote 2).
Hafoin abertura, Exelénsia PAM “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” simbolikamente hala’o asinatura ba KSP no AIP hamutuk ho reprezentante husi KPR kada Postu Administrativu 4 iha Munisípiu Aileu.









Aileu, 24 Marsu 2026. Reprezentante PAM liu husi Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiál no Organizasaun “𝐒𝐫. 𝐑𝐨𝐠ê𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨”, iha tersa ne’e akompaña husi reprezentante Diretor ba Diresaun Nasionál Apoiu Dezenvolvimentu Munisipál – DNADM liu husi Xefe Departamentu “𝐒𝐫. 𝐄𝐥𝐯𝐢𝐬 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐂𝐚𝐞𝐢𝐫𝐨 𝐋𝐨𝐩𝐞𝐬” hamutuk ho Sekretáriu Munisipál Asuntu Administrasaun no Finansas no Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI, partisipa iha atividade asisténsia téknika ne’ebé hala’o husi DNADM no konjunta ho SEDL ba Diretores Servisus Munisipais, Xefe Departamentus no Administrador Postu 4, durante loron 2 “hahú husi 24-25 Marsu 2026”.
Sasukat husi formasaun ne’e maka oinsá bele mellora diak liu tan Dirijente sira-nia koñesimentu no baze ida preparasaun ba futuru simu desentralizasaun no podér lokál iha Aileu.
Enkuantu iha loron dahuluk ekipa formadores konjunta ne’ebé mai husi DNADM no SEDL lori sesaun aprezentasaun sira liu husi halo pre-test ba Dirijente sira, inklui iha diskusaun grupu no aprezentasaun fali planu no atividade ne’ebé hala’o iha servisu munisipál sira.
Durante formasaun ne’e hala’o, Dirijente sira partisipa ho máximu hodi kontribui ideia konstrutivu no inspirativu sira tuir experénsia servisu nian, tanba formasaun interativu, formadores aprezenta materia 25% no 75% mai husi ideia Dirijente sira nian.
Hafoin loron dahuluk nian termina, iha loron 25 Marsu 2026, ekipa konjunta kontinua hala’o vizita ba Servisu Munisipál sira-nia edifísiu, hanesan SM Finansas, SM Aprovizionamentu, SM Rekursus Humanus no Servisu Ajénsia Planeamentu Munisipál, parte ida ne’e hodi haree direita programa no atividade ne’ebé kada Servisu Munisipál sira hala’o, reflete ba tarefa servisu ne’ebé iha ona.









Loron Segunda 23 de Marsu de 2026, Serviço Muniçipál de Água, Saneamento e Ambiente (SMASA) Munisipiu Aileu, Fassilita Workshop ne’ebe Realiza husi PARTISIPA iha Salaun Encontru Edifisiu SMASA Aileu durante Loron ida, workshop ida nee Abertura husi Representante Autoridade Munisipio Aileu, Secretariu Munisipal Asuntu Social e Organizasaun. Ho nia Objetivu atu tau prioridade iha setor Bee mos, Fo seguru no sustentabilidade ba abastesimento Bee mos ba konsumu privadu sidadaun hotu iha Munisipiu Aileu.
Sekretariu Munisipal Sr. Rogerio da Conçeição hateten katak Workshop ka Sorumutu ida Nee importante tebes ba Parte Relevante sira iha Setor Bee mos nian atu Bele tau Hanoin Hamutuk No Partilha Informasaun ba Malu kona Ba Sistema Bee mos Sira iha Munisipiu Aileu, atu nu’une parte ida Atu konstrui ka halo Melhoramento ba Sistema Bee Mos Labele Dupla iha suku ida ka Aldeia ida.
Workshop ida nee rasik hetan partisipasaun maximo husi setor relevante sira hanesan SMASA no PARTISIPA rasik, WorldVision, CVTL, PNDS, BTL. EP, SM-GMT, SM-PDDM, Obras Publika, SM-Agricultura.
#aileu
#timorleste
#smasa
#partisipa









Aileu, 23 Marsu 2026. Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, segunda horseik iha salaun II AMA akompaña husi Reprezentante Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Nasionál, I.P –
INETL, I.P “𝐒𝐫. 𝐑𝐢𝐜𝐚𝐫𝐝𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, hodi hala’o abertura ba atividade formasaun ne’ebé fasilita husi INETL kona-bá estabilizasaun no modernizasaun sistema koleksaun dadus ba Rejistu Sivíl no Estatístika Vitál (Civil Registration and Vital Statistics – CRVS) ba Xefe Suku no Ofisiál Apoiu Suku sira husi Suku 35 iha Munisípiu Aileu.
PAM konsiente dadus ne’e importante tebes, tanba bainhira ita atu halo planu orsamentál mós ita kaer ho dadus sira, nune’e líder máximu ne’e husu ba Estatístika Munisípiu no estrutura Suku bainhira fornese dadus hodi publika iha Portál Munisipál tenki kredível, kestaun ema hotu tantu rai-laran no rai-liur sei asesu hotu dadus sira iha Munisípiu nian.
Atu garante servisu ida ho lais no profesionalizmu iha Suku sira maka, PAM rekomenda ba INETL bainhira formasaun durante loron 3 ne’e remata, fasilita mós kada Suku sira ho tableta ida, nune’e sira bele fornese dadus ho kredível tuir situasaun real iha baze. PAM konklui.
Enkuantu formasaun durante loron 3 iha salaun II AMA ne’e parte importánsia ida maka Xefe Suku no Ofisiál Apoiu Administrasaun Suku ba Asuntu Sosiál nian bele intende,
Importánsia Estatístika:
● Desizaun bazeia ba faktu: ajuda governu no organizasaun sira foti desizaun ba faktu no lala’ok (Trend);
● Identifika Padraun: ajuda identifika relasaun entre akontesimentu ida ho nia efeitu sira;
● Jestaun risku: importante tebes atu halo previzaun ba futuru no kalkula risku iha area finansa, sosiál no seluk tan; no
● Ajuda ita oinsá atu uza osan, tempu no rekursu sira atu fo impaktu ne’ebé bo’ot liu tan.
Sorin seluk liga mós ho buat ne’ebé INETL,I.P halo hanesan;
Kolekta Dadus: Hala’o Sensu no Peskiza sira (Decreto Lei Nº 17/2003, Artigu 7.º)
Padroniza: Garantia Konfidensialidade dadus, kualidade dadus no imparsialidade (Decreto Lei Nº 17/2003, Artigu 4.º)
Informa: Fornese baze ba desizaun polítika no dezemvolvimentu nasionál.
=========
Komponenete servisu ba atividade hala’o kompilasaun ba dadus husi rejistrasaun hirak ne’e hodi analiza no publika, hanesan;
Númeru Fertilidade: Ema nain hira mak moris iha tinan ida ne’e;
Fertilidade tuir Munisípiu/Suku: Munisípiu/Suku ida ne’ebé mak labarik moris barak liu;
Númeru Mortalidade: Ema nain hira mak mate iha tinan ida ne’e; no
Prevalensia Moras: Ema nain hira mak mate tanba moras fuan?.
Entertantu liga ba rezolusaun governu iha prosesu aprovasaun nian kada Ministériu relevante “ligasaun servisu” sira fornese dadus tuir,
● Ministériu da Justisa “DGRN”: hala’o rejistu ofisiál ba akontesimentu vitais sira hotu hanesan, moris, mate, kaben no divórsiu;
● Ministériu Saúde: hala’o notifikasaun ba moris no mate. Fornese dadus kona-bá labarik moris no ema ne’ebé mate;
● Ministériu Finansas “INETL, I.P”: kompila dadus hotu kona-bá akontesimentu vitais sira, analiza no produz estatístika ofisiál hodi publika; no
● Ministériu Administrasaun Estatal; fasilita prosesu rejistrasaun ofisiál kona-bá akontesimentu vitais sira no rejistu populasaun.









Aileu, 19 Marsu 2026. PARTISIPA liu husi Asesora ba Gender Equity, Disability and Social Inclusion – GEDSI “𝐒𝐫𝐚. 𝐔𝐛𝐚𝐥𝐝𝐚 𝐀𝐥𝐯𝐞𝐬” hamutuk ho Koordenadora GEDSI “𝐒𝐫𝐚. 𝐃𝐢𝐫𝐜𝐞 𝐂𝐨𝐫𝐫𝐞𝐢𝐚” no Asesór PARTISIPA Governasaun Lokál “𝐒𝐫. 𝐀𝐟𝐨𝐧𝐬𝐨 𝐒𝐚𝐫𝐦𝐞𝐧𝐭𝐨 𝐌𝐞𝐧𝐝𝐨𝐧ç𝐚”, kinta ohin hala’o audénsia ho PAM.
Iha audénsia ne’e PARTISIPA introduz projetu estabelesimentu Rede Lideransa Feto ne’ebé sei hala’o durante tinan 2 iha Aileu, ho programa ne’e sei mellora di’ak liu tan kapasidade, mentalidade no partisipasaun feto sira iha prosesu dezenvolvimentu Munisípiu nian.
Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” apresia ho projetu ne’ebé hala’o husi PARTISIPA, maibé PAM presiza formasaun, kapasitasaun no hadi’a di’ak liu tan mentalidade Feto sira nian husi nível Aldeia, Suku too Postu sira “Autoridade hakarak ekipa tun ba Postu no Suku sira hodi haree direita situasaun no kondisaun ne’ebé Feto sira enfrenta iha baze, tanba dalaruma sira kompriende no hatene iha prosesu balu, maibé sira-nia mentalidade maka sai hanesan bareira atu bele ultrapasa sira-nia vizaun”. Dehan PAM.
PAM subliña, Autoridade iha hela faze ida preparasaun ba implementasaun desentralizasaun no podér lokál, aproveita ho estabelesimentu Rede Lideransa Feto ida ne’e, espera bele iha mudansa ba maluk feto sira. Bainhira governu sentrál desentraliza ona podér ne’e mai Munisípiu maka ita sei fó prioridade ba feto sira “mais ou menus 30%” hodi prienxe kargu xefia sira iha Servisu Munisipál no Instituisaun sira. Enkuantu agora dadaun Autoridade kontinua promove ona maluk feto sira hodi asume kargu iha Servisu Munisipál, Xefe Departamentu no Xefe Seksaun sira kada Postu Administrativu. PAM konklui.
Ho komprimisu ba desentralizasaun, krusiál tebes hodi fornese apoiu espesífiku ba funsionária feto sira iha kargu xefia no potensial ba lideransa/jestores no Xefe suku feto iha Autoridade Munisipal iha área hotu-hotu hanesan jestaun finansas públika, igualdade jéneru no inkluzaun ema ho defisiénsia, planeamentu no seluk tan. Tanba ne’e hafoin audénsia ekipa imediata hala’o enkontru ho funsionária sira iha salaun I AMA, hodi introduz no diskute ezisténsia Rede Lideransa Feto iha Munisípiu Aileu.
Konsiente katak Rede Lideransa Feto mak rede ida ne’ebé sei halibur funsionáriu públiku sira iha nível oioin ho objetivu hodi haforsa servisu funsionária feto sira nian iha nível munisipiu, hodi hasa’e kapasidade lideransa iha administrasaun no jestaun públika sira, no kria ambiente ida ne’ebé favorável hodi bele promove partisipasaun feto sira nian iha administrasaun públika. Atividade ida ne’e mós suporta kompromisu Timor-Leste nian ba Instrumentu Legál Internasionál “CEDAW”, Deklarasaun Maubisse Faze 3 nian, Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku (PED), no prioridades Governu nian hodi hasa’e feto sira nia partisipasaun no haforsa sira iha pozisaun foti desizaun no fó apoiu hodi hasa’e sira nia kapasidade no promove governasaun sensível ba jéneru no inkluziva iha administrasaun lokál iha prosesu no polítika desentralizasaun no podér lokál.
Entertantu bainhira programa ne’e hala’o ona, expetasaun PARTISIPA nian maka sei fó prioridade ba Rede Lideransa Feto Aileu atu kontinua expanda formasaun sira ba iha nível Postu no Suku sira, hodi bele identifika, suporta no enkoraja Feto rural sira ninia partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu Munisípiu nian.






© 2026 Autoridade Munisipal Aileu