Aileu, 31 Marsu 2026. Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, tersa horseik akompaña husi Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI “𝐒𝐫. 𝐅𝐫𝐚𝐧𝐜𝐢𝐬𝐜𝐨 𝐀𝐮𝐫é𝐥𝐢𝐨 𝐀𝐥𝐞𝐢𝐱𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬” hodi partisipa hamutuk iha sorumutu koordenasaun setoriál Servisu Munisipál Obras Públikas Aileu nian iha salaun I AMA.
Hafoin abertura sorumutu husi PAM-Aileu, kontinua kedas ho aprezentasaun sira hanesan:
01. Aprezentasaun matéria kona-bá lalaok ka prosedimentu implementasaun projetu téknika utilizasaun konkretu sira ne’ebé reforsa ho fibra sira (FRC – Fiber Reinforced Concrete): estrada nian utiliza téknika Fiber Reinforced Concrete, Roads Access Index (RAI) no Sistema Informasaun Projetu nian; aprezenta husi PARTISIPA ECR;
02. Aprezentasaun matéria liu husi projesaun ho aparellu no diskusaun matéria kona-bá dadus estrada rurál nian: aprezenta husi Koordenadór Infraestrutura MOP; no
03. Aprezentasaun kona-bá dadus estrada rurál nian; aprezenta husi Tékniku Servisu Munisipál PNDS no PDIM.
Iha aprezentasaun sira PAM husu ba Servisu Munisipál tékniku sira hanesan PNDS, PDIM, SMASA no SMOP, bainhira halo planu investimentu ba projetu sira tenki konfirma ba malu, nune’e labele mosu duplikasaun ba projetu sira iha terenu.
Sorin seluk relasiona ho implementasaun projetu téknika utilizasaun konkretu sira ne’ebé reforsa ho fibra sira (FRC – Fiber Reinforced Concrete) ho pilotu iha Aileu ne’ebé sei implementa uluk iha projetu FRC Scale-up Rural Road Rehabilitation: MDG Malere – Lagoa Seloi, Sta. 0+000 – 3+710, Suku Seloi-Malere, Postu Administrativu Aileu-Villa, Munisípiu Aileu, ne’ebé responsável husi kompañia Aisel Girassol Unip. Lda ho montante orsamentu $761, 833. 78 ne’e, Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” konsiente projetu téknika utilizasaun konkretu sira ne’ebé reforsa ho fibra sira (FRC – Fiber Reinforced Concrete) ne’e importante tebes, maibé baze fundamental maka tékniku sira tenki halo kontrolu máximu iha terenu, nune’e kompañia sira bele ezekuta projetu ne’e lao tuir dezeñu no BoQ ne’ebé prepara ona.
Sorumutu ne’e partisipa mós husi Diretór SMOP Aileu, Funsionáriu Tékniku sira, Asesór governasaun lokál no Maluk Defisiénsia Aileu.









Autoridade Munisípiu Aileu hakarak konvida entidade Aileu-anan hotu “veteranu sira, igreja, grupu intelektual Aileu-anan iha nasionál no munisipiu, kámara komérsiu no industria (setor privadu munisipal), partidu politiku, juventude, organizasaun sosiedade sivil, organizasaun feto, ema ho defisiénsia, líder komunitáriu no reprezentante autoridade munisipal no membru-governu Aileu-oan tomak” atu partisipa iha Forum: “Dalan ba Poder Lokal” ne’ebé sei hala’o iha;
Loron : 10 fulan Abril tinan 2026
Fatin : Salaun Timor-Klaran (Aileu)
Oras : 8h30 – 17h00
Objetivu mak atu hamutuk prepara komunidade Aileu ba dezenvolvimentu poder lokal ne’ebé transparente, inkluzivu, responsável no sustentável.
Nb: Informasaun kompletu bele asesu iha dokumentu aneksu, agradese ba kolaborasaun no partisipasaun hamutuk hodi hadia ita rain Aileu.
Aileu, 30 Marsu 2026. Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, segunda ohin akompaña husi Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI “𝐒𝐫. 𝐅𝐫𝐚𝐧𝐜𝐢𝐬𝐜𝐨 𝐀𝐮𝐫é𝐥𝐢𝐨 𝐀𝐥𝐞𝐢𝐱𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬” no Diretór Servisu Munisipál PNDS “𝐒𝐫. 𝐙𝐚𝐢𝐝𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐏𝐞𝐫𝐞𝐢𝐫𝐚”, hodi hala’o abertura ba enkontru prosesu aprovizionamentu komunidade ne’ebé partisipa direta husi Administrador husi Postu Administrativu sira, Autoridade Komunitária, Dirijente Kompañia ho KPR sira.
Objetivu husi enkontru ne’e maka atu:
》GARANTE: Fornesimentu ne’ebé seguru ba materiais, ekipamentu, servisu espesífiku no transportasun ho kualidade no folin diak;
》HAFORSA: Haforsa ekonómia komunidade;
》HARI’I: Kapasidade no abilidade membru Konsellu Suku, EJS no Komunidade sira ba halo prosesu aprovizionamentu bazeia ba matadalan; no
》PREVENE: Prevene korupsaun, koluzaun, nepotizmu liu hosi implementasaun ne’ebé transparente no responsável.
Haktuir ba prosesu aprovizionamentu komunidade PNDS nian regula liu husi Dekretu-Lei nú. 8/2013, 26 de Junho ho nia alterasaun daneen Dekretu-Lei nú. 4/2025, 22 Janeiro. Nomós Rejime Jurídiku Aprovizionamentu Dekretu Lei 22/2022,11 de Maio, iha artigu 42 no 1 alinea E.
PAM konsidera prosesu aprovizionamentu ba projetu PNDS tinan 2026 ne’e diak tebes ba parte hotu atu intende didiak nia prosesu sira, no importante tebes mak iha tinan ne’e ezekusaun sira tenki halo diferensa ho tinan kotuk “tinan kotuk ezekusaun orsamentu sira atinje 100%, maibé karik ezekusaun orsamentu ne’ebé diak, mínimu progresu fíziku tenki kualidade mós”.
Projetu ne’ebé sei implementa iha tinan 2026 nian totál 56 ho Orsamentu hamutuk: $811,739.01., husi projetu no orsamentu tuir:
● Postu Administrativu Aileu-Villa: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 20 no orsamentu $301,824.96;
● Postu Administrativu Laulara: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 10 no orsamentu $143,250.15;
● Postu Administrativu Remexio: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 14 no orsamentu $218,192.90;
no
● Postu Administrativu Lequidoe: Projetu PNDS Regular no Sala Merenda Eskolár hamutuk 12 no orsamentu $148,471.00;
Haree ba orsamentu ne’ebé iha, PAM husu ba entidade hotu atu mellora diak liu tan servisu sira “ba Administrador Postu, Xefe Suku no Tékniku sira, presija imi-nia kontrolu no tau matan ba projetu sira, tanba projetu ne’ebé implementa ho kualidade nia benefísiu ne’e direita ba komunidade sira, agora ita iha hela prosesu ida hodi hakat ba podér lokál, nune’e ita presija kualidade. PAM konklui.
Entertantu Prosesu Aprovizionamentu ne’e hanesan:
01. Prosesu atu hetan konkordansia kona-bá fomese sasan ka servisu;
02. Husi parte eksternal liu husi sistema kompetisaun; no
03. Bazeia ba kualidade materiais, presu baratu (Labele tun liu husi 70%), tempu entrega sasan, kapasidade finanseiru no periodu validade ba presu (minimu loron 120). Etapa importante ida iha siklu implementasaun PNDS.
Pakote Aprovizionamentu komunidade ne’e rasik mós fahe ba pakote tolu:
Pakote 1: Materiais fabrikadu, ekipamentus inklui transportasaun;
Pakote 2: Materiais non fabrikadu inklui transportasaun; no
Pakote 3: Servisu espesífiku no karpintaria inklui transportasaun.
Pakote hirak ne’e ho objetivu maka:
01. Fasil ba ES-PNDS no ekipa PNDS atu kontrola no organiza prosesu aprovizionamentu;
02. Fasil atu hetan fornesedor ba materiál fabrikadu material non fabrikadu no servisu espesifiku;
3. Fo oportunidade ba Fornesedor sira atu kompete tuir lisensa negósiu ne’ebé iha (pakote 1 & 3); no
4. Fo oportunidade ba komunidade sira atu kompete iha fomesimentu material non fabrikadu (pakote 2).
Hafoin abertura, Exelénsia PAM “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” simbolikamente hala’o asinatura ba KSP no AIP hamutuk ho reprezentante husi KPR kada Postu Administrativu 4 iha Munisípiu Aileu.









Aileu, 24 Marsu 2026. Reprezentante PAM liu husi Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiál no Organizasaun “𝐒𝐫. 𝐑𝐨𝐠ê𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨”, iha tersa ne’e akompaña husi reprezentante Diretor ba Diresaun Nasionál Apoiu Dezenvolvimentu Munisipál – DNADM liu husi Xefe Departamentu “𝐒𝐫. 𝐄𝐥𝐯𝐢𝐬 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐂𝐚𝐞𝐢𝐫𝐨 𝐋𝐨𝐩𝐞𝐬” hamutuk ho Sekretáriu Munisipál Asuntu Administrasaun no Finansas no Sekretáriu Munisipál Asuntu PIDI, partisipa iha atividade asisténsia téknika ne’ebé hala’o husi DNADM no konjunta ho SEDL ba Diretores Servisus Munisipais, Xefe Departamentus no Administrador Postu 4, durante loron 2 “hahú husi 24-25 Marsu 2026”.
Sasukat husi formasaun ne’e maka oinsá bele mellora diak liu tan Dirijente sira-nia koñesimentu no baze ida preparasaun ba futuru simu desentralizasaun no podér lokál iha Aileu.
Enkuantu iha loron dahuluk ekipa formadores konjunta ne’ebé mai husi DNADM no SEDL lori sesaun aprezentasaun sira liu husi halo pre-test ba Dirijente sira, inklui iha diskusaun grupu no aprezentasaun fali planu no atividade ne’ebé hala’o iha servisu munisipál sira.
Durante formasaun ne’e hala’o, Dirijente sira partisipa ho máximu hodi kontribui ideia konstrutivu no inspirativu sira tuir experénsia servisu nian, tanba formasaun interativu, formadores aprezenta materia 25% no 75% mai husi ideia Dirijente sira nian.
Hafoin loron dahuluk nian termina, iha loron 25 Marsu 2026, ekipa konjunta kontinua hala’o vizita ba Servisu Munisipál sira-nia edifísiu, hanesan SM Finansas, SM Aprovizionamentu, SM Rekursus Humanus no Servisu Ajénsia Planeamentu Munisipál, parte ida ne’e hodi haree direita programa no atividade ne’ebé kada Servisu Munisipál sira hala’o, reflete ba tarefa servisu ne’ebé iha ona.









Loron Segunda 23 de Marsu de 2026, Serviço Muniçipál de Água, Saneamento e Ambiente (SMASA) Munisipiu Aileu, Fassilita Workshop ne’ebe Realiza husi PARTISIPA iha Salaun Encontru Edifisiu SMASA Aileu durante Loron ida, workshop ida nee Abertura husi Representante Autoridade Munisipio Aileu, Secretariu Munisipal Asuntu Social e Organizasaun. Ho nia Objetivu atu tau prioridade iha setor Bee mos, Fo seguru no sustentabilidade ba abastesimento Bee mos ba konsumu privadu sidadaun hotu iha Munisipiu Aileu.
Sekretariu Munisipal Sr. Rogerio da Conçeição hateten katak Workshop ka Sorumutu ida Nee importante tebes ba Parte Relevante sira iha Setor Bee mos nian atu Bele tau Hanoin Hamutuk No Partilha Informasaun ba Malu kona Ba Sistema Bee mos Sira iha Munisipiu Aileu, atu nu’une parte ida Atu konstrui ka halo Melhoramento ba Sistema Bee Mos Labele Dupla iha suku ida ka Aldeia ida.
Workshop ida nee rasik hetan partisipasaun maximo husi setor relevante sira hanesan SMASA no PARTISIPA rasik, WorldVision, CVTL, PNDS, BTL. EP, SM-GMT, SM-PDDM, Obras Publika, SM-Agricultura.
#aileu
#timorleste
#smasa
#partisipa









Aileu, 23 Marsu 2026. Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, segunda horseik iha salaun II AMA akompaña husi Reprezentante Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Nasionál, I.P –
INETL, I.P “𝐒𝐫. 𝐑𝐢𝐜𝐚𝐫𝐝𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬”, hodi hala’o abertura ba atividade formasaun ne’ebé fasilita husi INETL kona-bá estabilizasaun no modernizasaun sistema koleksaun dadus ba Rejistu Sivíl no Estatístika Vitál (Civil Registration and Vital Statistics – CRVS) ba Xefe Suku no Ofisiál Apoiu Suku sira husi Suku 35 iha Munisípiu Aileu.
PAM konsiente dadus ne’e importante tebes, tanba bainhira ita atu halo planu orsamentál mós ita kaer ho dadus sira, nune’e líder máximu ne’e husu ba Estatístika Munisípiu no estrutura Suku bainhira fornese dadus hodi publika iha Portál Munisipál tenki kredível, kestaun ema hotu tantu rai-laran no rai-liur sei asesu hotu dadus sira iha Munisípiu nian.
Atu garante servisu ida ho lais no profesionalizmu iha Suku sira maka, PAM rekomenda ba INETL bainhira formasaun durante loron 3 ne’e remata, fasilita mós kada Suku sira ho tableta ida, nune’e sira bele fornese dadus ho kredível tuir situasaun real iha baze. PAM konklui.
Enkuantu formasaun durante loron 3 iha salaun II AMA ne’e parte importánsia ida maka Xefe Suku no Ofisiál Apoiu Administrasaun Suku ba Asuntu Sosiál nian bele intende,
Importánsia Estatístika:
● Desizaun bazeia ba faktu: ajuda governu no organizasaun sira foti desizaun ba faktu no lala’ok (Trend);
● Identifika Padraun: ajuda identifika relasaun entre akontesimentu ida ho nia efeitu sira;
● Jestaun risku: importante tebes atu halo previzaun ba futuru no kalkula risku iha area finansa, sosiál no seluk tan; no
● Ajuda ita oinsá atu uza osan, tempu no rekursu sira atu fo impaktu ne’ebé bo’ot liu tan.
Sorin seluk liga mós ho buat ne’ebé INETL,I.P halo hanesan;
Kolekta Dadus: Hala’o Sensu no Peskiza sira (Decreto Lei Nº 17/2003, Artigu 7.º)
Padroniza: Garantia Konfidensialidade dadus, kualidade dadus no imparsialidade (Decreto Lei Nº 17/2003, Artigu 4.º)
Informa: Fornese baze ba desizaun polítika no dezemvolvimentu nasionál.
=========
Komponenete servisu ba atividade hala’o kompilasaun ba dadus husi rejistrasaun hirak ne’e hodi analiza no publika, hanesan;
Númeru Fertilidade: Ema nain hira mak moris iha tinan ida ne’e;
Fertilidade tuir Munisípiu/Suku: Munisípiu/Suku ida ne’ebé mak labarik moris barak liu;
Númeru Mortalidade: Ema nain hira mak mate iha tinan ida ne’e; no
Prevalensia Moras: Ema nain hira mak mate tanba moras fuan?.
Entertantu liga ba rezolusaun governu iha prosesu aprovasaun nian kada Ministériu relevante “ligasaun servisu” sira fornese dadus tuir,
● Ministériu da Justisa “DGRN”: hala’o rejistu ofisiál ba akontesimentu vitais sira hotu hanesan, moris, mate, kaben no divórsiu;
● Ministériu Saúde: hala’o notifikasaun ba moris no mate. Fornese dadus kona-bá labarik moris no ema ne’ebé mate;
● Ministériu Finansas “INETL, I.P”: kompila dadus hotu kona-bá akontesimentu vitais sira, analiza no produz estatístika ofisiál hodi publika; no
● Ministériu Administrasaun Estatal; fasilita prosesu rejistrasaun ofisiál kona-bá akontesimentu vitais sira no rejistu populasaun.









Aileu, 19 Marsu 2026. PARTISIPA liu husi Asesora ba Gender Equity, Disability and Social Inclusion – GEDSI “𝐒𝐫𝐚. 𝐔𝐛𝐚𝐥𝐝𝐚 𝐀𝐥𝐯𝐞𝐬” hamutuk ho Koordenadora GEDSI “𝐒𝐫𝐚. 𝐃𝐢𝐫𝐜𝐞 𝐂𝐨𝐫𝐫𝐞𝐢𝐚” no Asesór PARTISIPA Governasaun Lokál “𝐒𝐫. 𝐀𝐟𝐨𝐧𝐬𝐨 𝐒𝐚𝐫𝐦𝐞𝐧𝐭𝐨 𝐌𝐞𝐧𝐝𝐨𝐧ç𝐚”, kinta ohin hala’o audénsia ho PAM.
Iha audénsia ne’e PARTISIPA introduz projetu estabelesimentu Rede Lideransa Feto ne’ebé sei hala’o durante tinan 2 iha Aileu, ho programa ne’e sei mellora di’ak liu tan kapasidade, mentalidade no partisipasaun feto sira iha prosesu dezenvolvimentu Munisípiu nian.
Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” apresia ho projetu ne’ebé hala’o husi PARTISIPA, maibé PAM presiza formasaun, kapasitasaun no hadi’a di’ak liu tan mentalidade Feto sira nian husi nível Aldeia, Suku too Postu sira “Autoridade hakarak ekipa tun ba Postu no Suku sira hodi haree direita situasaun no kondisaun ne’ebé Feto sira enfrenta iha baze, tanba dalaruma sira kompriende no hatene iha prosesu balu, maibé sira-nia mentalidade maka sai hanesan bareira atu bele ultrapasa sira-nia vizaun”. Dehan PAM.
PAM subliña, Autoridade iha hela faze ida preparasaun ba implementasaun desentralizasaun no podér lokál, aproveita ho estabelesimentu Rede Lideransa Feto ida ne’e, espera bele iha mudansa ba maluk feto sira. Bainhira governu sentrál desentraliza ona podér ne’e mai Munisípiu maka ita sei fó prioridade ba feto sira “mais ou menus 30%” hodi prienxe kargu xefia sira iha Servisu Munisipál no Instituisaun sira. Enkuantu agora dadaun Autoridade kontinua promove ona maluk feto sira hodi asume kargu iha Servisu Munisipál, Xefe Departamentu no Xefe Seksaun sira kada Postu Administrativu. PAM konklui.
Ho komprimisu ba desentralizasaun, krusiál tebes hodi fornese apoiu espesífiku ba funsionária feto sira iha kargu xefia no potensial ba lideransa/jestores no Xefe suku feto iha Autoridade Munisipal iha área hotu-hotu hanesan jestaun finansas públika, igualdade jéneru no inkluzaun ema ho defisiénsia, planeamentu no seluk tan. Tanba ne’e hafoin audénsia ekipa imediata hala’o enkontru ho funsionária sira iha salaun I AMA, hodi introduz no diskute ezisténsia Rede Lideransa Feto iha Munisípiu Aileu.
Konsiente katak Rede Lideransa Feto mak rede ida ne’ebé sei halibur funsionáriu públiku sira iha nível oioin ho objetivu hodi haforsa servisu funsionária feto sira nian iha nível munisipiu, hodi hasa’e kapasidade lideransa iha administrasaun no jestaun públika sira, no kria ambiente ida ne’ebé favorável hodi bele promove partisipasaun feto sira nian iha administrasaun públika. Atividade ida ne’e mós suporta kompromisu Timor-Leste nian ba Instrumentu Legál Internasionál “CEDAW”, Deklarasaun Maubisse Faze 3 nian, Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku (PED), no prioridades Governu nian hodi hasa’e feto sira nia partisipasaun no haforsa sira iha pozisaun foti desizaun no fó apoiu hodi hasa’e sira nia kapasidade no promove governasaun sensível ba jéneru no inkluziva iha administrasaun lokál iha prosesu no polítika desentralizasaun no podér lokál.
Entertantu bainhira programa ne’e hala’o ona, expetasaun PARTISIPA nian maka sei fó prioridade ba Rede Lideransa Feto Aileu atu kontinua expanda formasaun sira ba iha nível Postu no Suku sira, hodi bele identifika, suporta no enkoraja Feto rural sira ninia partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu Munisípiu nian.






Aileu, 18 Marsu 2026. Reprezentante PAM liu husi Sekretáriu Munisipál Asuntu Sosiál no Organizasaun “𝐒𝐫. 𝐑𝐨𝐠ê𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐧𝐜𝐞𝐢çã𝐨” hamutuk ho Komandante PNTL Munisípiu Aileu “𝐒𝐮𝐩𝐞𝐫𝐢𝐧𝐭𝐞𝐧𝐝𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐌𝐚𝐫𝐜𝐨𝐬 𝐒𝐞𝐪𝐮𝐞𝐢𝐫𝐚 𝐍𝐮𝐧𝐞𝐬” no Diretór Ezekutivu CNC “𝐒𝐫. 𝐇𝐮𝐠𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐚 𝐅𝐞𝐫𝐧𝐚𝐧𝐝𝐞𝐬”, kuarta ohin akompaña Reprezentante Vise-Ministru Asuntu Parlamentár liu husi Konsellu Administrasaun CNC “𝐑𝐞𝐯. 𝐀𝐫𝐥𝐢𝐧𝐝𝐨 𝐌𝐚𝐫ç𝐚𝐥”, hodi hala’o abertura ba atividade konsulta públiku ba prosesu rekonsiliasaun Timor-oan no polítika reparasaun, neʼebé hala’o iha salaun Timor-klaran Aileu.
Konsulta Públiku ida ne’e rasik realiza ho objetivu atu halibur ideia, pontu de vista no rekomendasaun sira ba mekanizmu ida neʼebé dí’ak liu atu hala’o rekonsiliasaun entre Timor-oan no Polítika Reparasaun nian.
Hafoin abertura, kontinua kedas ho sesaun aprezentasaun sira hanesan:
01. Mekanizmu rekonsiliasaun Timor-oan no polítika reparasaun;
02. Aprezentasaun ezbosu polítika nasionál reparasaun ba vítima konflitu polítika 1974 – 1999; no
03. Diálogu kona-bá rekonsiliasaun Timor-oan no polítika reparasaun.
Iha sesaun sira, partisipante sira hato’o mós preukupasaun no ideia konstrutivu sira hodi reforsa liu tan ezbosu neʼebé CNC elabora ona kona-ba reparasaun ba vítima konflitu polítika 1974 – 1999.
Entertantu Centro Nacional Chega! LP (Centro Chegoll.P) nu’udar Institutu Públiku ida ne’ebé estabelese ho Dekretu Lei nº. 48/2016. Centro Chega! I.P nia vizaun mak: “Sosiedade ida neʼebé inkluzivu, la repete istória pasadu nian hodi promove direitu no valor umanu”. Centro Chega! I.P nia misaun mak “Harii sentru póz-konflitu ne’ebé prezerva memória pasadu nian hodi promove direitu no valor umanu no harii parseria nasionál no internasionál hodi reforsa rede servisu sira atu implementa rekomendasaun sira husi Relatóriu Finál Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR)- Chega! no Comissão do Verdade e Amizade (CVA) – Per Memoriam Ad Spem, sira ne’ebé relevante.
Atividade kompletu bele akompaña iha pájina facebook Lafaek News-OFISIAL “https://www.facebook.com/share/1CbnpDJqqb/“
Segimentu dahuluk: https://www.facebook.com/share/v/1BHsa3XPPm/
Segimentu daruak: https://www.facebook.com/share/v/17NDBvUzi6/
Segimentu datoluk: https://www.facebook.com/share/v/1FnBF6eG5Q/
Prejenza iha atividade ne’e husi Sekretárius Munisipais, Diretores Servisus Munisipais, Delegasaun Territoriais, Administradores Postus Administrativus, Autoridade Komunitárias, Padre Paróco Paróquia São Pedro e São Paulo Aileu, Veteranus, Sosiedade Sivíl, Rep. Partidu Polítiku, Maluk reparasaun vítima konflitu polítika no partisipante en-jerál.












Aileu, 13 Marsu 2026. Prezidente Konsellu Kordenasaun Munisipál atuál Exelénsia PAM-Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” akompaña mós ho Vise nain-3, sexta ohin realiza enkontru KKM ba faze datoluk hamutuk ho Diretores Servisus Munisipais, Delegasaun Territoriais, Administrador Postu ho reprezentante Lideransa Komunitária sira kada Postu.
Iha sesaun abertura Exelénsia 𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 hateten, enkontru loron ohin nian ita sei haree hikas vizita ofisiál Primeiru Ministru RDTL nian ba preparasaun sira relasiona ho rezultadu avaliasaun dezempeñu ne’ebé hala’o ona. PM hato’o rekomendasaun sira mai ita maka, presija ita-nia koordenasaun, komunikasaun no kooperasaun sira. No ohin liu husi enkontru KKM ita sei diskute no tetu hamutuk planu sira, buat ne’ebé loos ita mantein no ida ne’ebé la loos ita sei deskute hamutuk. Dehan Prezidente KKM.
Enkuantu enkontru ne’ebé hala’o iha salaun I Autoridade Munisipál Aileu ne’e, foká ba aprezentasaun sira hanesan;
01. Indikadór Dezempeñu 2026 iha Sistema DBFTL, aprezenta husi Servisu Ajénsia Planeamentu;
02. Prosesu Atendimentu BI no Passaporte iha Notariadu Aileu, aprezenta husi Diretór Notariadu;
03. Apresiasaun no Aprovasaun Relatóriu Anuál 2025, aprezenta husi Asesór PARTISIPA;
04. Aprezentasaun Metas Estratéjiku ba PAA 2027 Aliña Planu Dezenvolvimentu Munisipál-PDM, aprezenta husi Asesór PARTISIPA;
05. Promove Reuniaun Alargada ho Aileu-Oan Sira Hotu Relasiona Ho Prosesu Simu Podér Lokál Husi Governu Sentrál, aprezenta husi Asesór PARTISIPA.
Iha prosesu aprezentasaun sira hetan ideia konstrutivu husi membru KKM sira, reflete ba situasaun no kondisaun ne’ebé mai kedas husi nível komunidade “Suku no Aldeia sira”, inklui dezafiu ne’ebé Servisu Munisipál no Servisu Delegasaun Territoriál sira enfrenta hela.
Molok ensera, Prezidente KKM hato’o agradesimentu ba membru hotu nia partisipasaun, maibé presija hamutuk, katak buat ne’ebé la diak ita tenta atu hadia, lori mai meza ita kritika malu, maibé presija fo solusaun ba malu.
Relasiona ho reuniaun alargada “forum Dalan ba Podér Lokál” ho Aileu-oan sira hotu ne’ebé tuir planu sei hala’o iha loron 10 fulan Abril tinan ne’e iha Salaun Timor-klaran Aileu, Lider Máximu ne’e apresia ho ekipa konjunta ne’ebé prepara ona nota konseitu sira, “bainhira ita konsentra intelektual Aileu-Anan no entidade hotu nia partisipasaun mak ita sei hametin liu tan signifikadu Aileu nian, Amigavel, Inkluzividade, Lealdade, Edukadu no Unidade”.
Enkontru ne’e partisipa mós husi Xefe Departamentu sira, Pontu Fokál ou Koordenadór Ministériu nian iha Aileu, Asesór PARTISIPA no Funsionáriu Apoiu Tékniku sira.









Aileu, 12 Marsu 2026. Reprezentante MAE/DG-DGL liu husi Diretór Nasionál Apoiu Instalasaun Munisípiu – DNAIM “𝐒𝐫. 𝐆𝐚𝐬𝐩𝐚𝐫 𝐇𝐮𝐧𝐨 𝐆𝐮𝐬𝐦ã𝐨” hamutuk ho Reprezentante Prezidente Komisaun Funsaun Públika – KFP liu husi Komisáriu Asuntu Pensaun no Reforma “𝐒𝐫. 𝐉𝐨𝐫𝐠𝐞 𝐏𝐚𝐢𝐯𝐚 𝐀𝐫𝐚ú𝐣𝐨”, kinta ohin iha salaun II AMA, akompaña Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Aileu “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” hodi fó posse ba estrutura empossadu ne’ebé kompostu husi Sekretáriu Munisipál nain-1, Diretór/a Servisu Munisipál nain-2, Administrador Postu nain-2, Xefe Departamentu nain-17 no Xefe Seksaun nain-12. Momentu importante ne’e hetan mós bensaun husi Padre Vigário Paróquia São Pedro no São Paulo Aileu “𝐑𝐞𝐯. 𝐏𝐞. 𝐂𝐚𝐫𝐥𝐢𝐭𝐨 𝐓𝐞𝐭𝐢-𝐋𝐚𝐜𝐚”.
Ohin iha Munisípiu Aileu ita halo mudansa boot ida bajeia ba rekomendasaun sira husi Ekipa avaliasaun dezempeñu “avaliasaun kondisaun mínima”, ne’ebé rekomenda hela buat ruma mai ita iha parte frakeza balu ne’ebé presija ita mellora hodi bele hakat ba podér lokál. Hateten PAM.
“Prosesu sira bajeia ba Estatuto das Autoridades Municipais e do Grupo Técnico Interministerial para a Descentralização Administrativa. Decreto-Lei N.º 34/2025 de 15 de Outubro Alteração ao Decreto-Lei n.º 84/2023, de 23 de novembro, e sexta alteração ao Decreto-Lei n.º 3/2016, de 16 de março, Artigo 25.º número 7, Compete ao Presidente da Autoridade Municipal, em matéria de gestão de recursos humanos, ne’ebé propoin ba Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatal nia aprovasaun no enkamiña ba Komisaun Funsaun Públika hodi hasai desizaun no despaxu tuir KFP.
Ho nune’e ohin ita bele realiza posse ba Sekretáriu Munisipál nain-1, Diretór/a Servisu Munisipál nain-2, Administrador Postu nain-2, Xefe Departamentu nain-17 no Xefe Seksaun nain-12.
“Autoridade Munisípiu Aileu kompleta ona estrutura hahú husi Munisípiu to’o Postu Administrativu, no ida ne’e bele koresponde ona rekomendasoens husi Ekipa Avaliasaun Kondisoens Mínima -AKM iha parte rekursus umanus nian. PAM hatutan.
Líder Máximu ne’e husu mós ba Dirijente ne’ebé simu ona pose atu hala’o kna’ar no responsabilidade tuir misaun no tarefas serbisu ne’ebé hatur ona iha:
1. Decreto-Lei N.º 34/2025 de 15 de Outubro Alteração ao Decreto-Lei n.º 84/2023, de 23 de novembro, e sexta alteração ao Decreto-Lei n.º 3/2016, de 16 de março;
2. Diploma Ministerial N.º 85/2023 de 29 de Dezembro Estabelecimento dos Serviços Municipais das Autoridades Municipais e definição da respetiva organização e funcionamento;
3. Diploma Ministerial N.º 86/2023 de 29 de Dezembro Institui em concreto as Administrações dos Postos Administrativos e aprova a denominação e as tarefas dos Serviços Locais.
Exelénsia PAM “𝐉𝐨ã𝐨 𝐁𝐨𝐬𝐜𝐨 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬” mós hato’o profundu agradesimentu ba Jestores sesante sira ne’ebé hala’o ona kna’ar sira iha anterior, no parabeniza ba empossadu sira hotu, maibé reprezentante Governu sentrál ne’e husu ba estrutura foun atu hala’o kna’ar tuir lei funsaun públika nian, “imi kopera malu nafatin nuudar Ajente Administrasaun Públika -AAP no Funsionáriu Públiku – FP tuir kna’ar no responsabilidade sira hatur iha ESTATUTU FUNSAUN PÚBLIKA iha lei nú. 8/2004 loron 5 fulan Maiu. No pose ida ohin ita realiza la’ós tamba rezultadu teste ou selesaun por mérito, maibe tamba konfiansa nune’e bele hametin polítika IX Governu ba reforsa Autoridade sai hanesan ekipa úniku, sólidu hodi bele hadia no mellora diak liu ita-nia pontus frakus sira ne’ebé detekta husi Ekipa Avaliasaun kondisaun Mínima – AKM, nune’e bele hakat ba desentralizasaun podér lokál iha primeira faze”.
Iha moto ida ne’ebé hau hakarak soe hela ba ita-boot sira hotu:
“Wahinira o lakon kolega ida bele buka kolega seluk, Wainhira o lakon osan bele buka ou empresta fali, Maibé wainhira o lakon o nia fiar husi ema seluk maka sei difikulta o-nia an rasik”.
Ezemplu hanesan lalenok ‘espellu’, wainhira monu no nakfera, o bele buka maneira oin-oin hodi hatutan, maibé lahanesan ona nia orijinal.
PAM konklui.
Serimónia ne’e partisipa mós husi Xefe Departamentu Rekursus Umanus Nasionál, Sekretáriu Munisipál Asuntu A. Finansas no Asuntu Sosiál, II Komandante PNTL Munisípiu Aileu ho Komandante Eskuadra sira, Diretores Servisus Munisipais no Delegasaun Territoriais, Administradores Postus, Autoridades Komunitárias, Xefe Departamentu, Funsionárius no Família husi Dirijentes Emposadu sira.












© 2026 Administration Municipality of Aileu